• OMX Baltic−0,18%261,99
  • OMX Riga0,59%892,39
  • OMX Tallinn−0,37%1 685,67
  • OMX Vilnius−0,06%1 002,37
  • S&P 5000,28%5 718,57
  • DOW 300,15%42 124,65
  • Nasdaq 0,14%17 974,27
  • FTSE 1000,36%8 259,71
  • Nikkei 2250,67%37 974,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%101,62
  • OMX Baltic−0,18%261,99
  • OMX Riga0,59%892,39
  • OMX Tallinn−0,37%1 685,67
  • OMX Vilnius−0,06%1 002,37
  • S&P 5000,28%5 718,57
  • DOW 300,15%42 124,65
  • Nasdaq 0,14%17 974,27
  • FTSE 1000,36%8 259,71
  • Nikkei 2250,67%37 974,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%101,62
  • 02.09.15, 16:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordea: Eesti eksportijad vajavad süsti

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on Eesti majanduskasvuriskid kasvanud.
Nordea panga AB Eesti filiaali peahoone.
  • Nordea panga AB Eesti filiaali peahoone. Foto: Raul Mee
Prognoosi kohaselt jätkub Eesti majanduse välisnõudluse taastumine aeglases tempos, peegeldades euroala ebaühtlast elavnemist ning väliskeskkonna arengutega seoses on Eesti majanduskasvuriskid kasvanud.
2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 3 protsenti.
„Globaalne nõudlus ja kaubandus taastuvad oodatust aeglasemas tempos," kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. "Eesti peamiseks pikaajalise kasvu riskideks on kujunemas majanduse liigne sõltuvus sisetarbimisest ning eksportivate ettevõtete kahanenud investeerimismahud, mis ei luba oodata kiiret tootlikkuse kasvu.“
Nordea hinnangul taastub maailma majandus aeglasemalt vaatamata stimuleerivale rahapoliitikale ja pea poole võrra alanenud toornafta hinnale. USA majanduse aeglustumine on samas ajutine, kuigi suurriigi majandusele avaldavad samuti mõju arenevate turgude heitlikumad kasvuväljavaated.
Ei tohiks alahinnata arenevate riikide kasvuriske. Eeskätt puudutab see toorainet eksportivaid riike, kes ei ole varasematel aastatel panustanud piisavalt majandusreformidesse ja ettevõtlussektori mitmekesistamisse. Näiteks Venemaa ja Brasiilia kogevad majanduslangust ega pöördu prognoosi kohaselt kriisist väljumisel endise kasvu juurde.
Hiina majandust ootab lühemas perspektiivis mõõdukas aeglustumine, kuid samas viitavad märgid, näiteks laenu- ja kinnisvaraturu mullistumine, jõulisema languse riskile ja vajadusele tegeleda majanduse struktuursete probleemidega.
„Globaalse majanduse ja kaubanduse kasvuriskid piiravad investeerimisaktiivsust ja see piirab ka Eesti-sarnaste eksportivate majanduste kasvuvõimalusi. Eestile tähendab see ennekõike seda, et ka meie ekspordipartnerite kasvu veab suuresti sisenõudlus ja seega napib välistellimusi Eesti eksportivale tööstusele ja investeerimiskaupade tootjatele. Tarbimiskeskne majanduskasv on avatud väliskeskkonna riskidele. Hinnakasvupööre on energia- ja toormehindade tõttu küll aeglasem, kuid juba järgmisel aastal aeglustab see elanike reaalsissetulekute kasvu,“ arvas Palm.
Euroala majandus jätkab tsüklilist elavnemist. Euroala taastumist toetab ECB QE, mis jätkub ka pärast 2016. aasta septembrit. Põhjamaade majanduskasvud jätkuvalt lahknevad. Rootsi edestab naabreid kiire majanduskasvu ja kasvava tööhõive poolest. Ka Taani majandus on jõudnud stabiilsesse, ent mõõduka taastumise faasi. Samas kaotab Norra üldiselt tugev majandus hoogu järsu toornafta hinnalanguse tõttu.
Eesti jaoks ülioluline kaubandusparter Soome kogeb neljandat aastat majanduslangust, põhjusteks nõrk sisenõudlus ja Venemaa arengute mõjud. Venemaa majanduslangus süveneb, kuid mõju Eesti ekspordile järk-järgult taandub. 
„Eesti välismajanduse aktiivsus püsib ka edaspidi madal, hoolimata euroala järk-järgulisest taastumisest stimuleeriva rahapoliitika toel. ELi suurriikidest on tugevama kasvuväljavaatega Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia, kuhu Eesti ekspordimahud on piiratud. Lisaks püsib investeerimisnõudlus Euroopas ebaühtlane ning globaalne hinnalanguse surve hoiab ekspordihinnad languses,“ leidis Tõnu Palm.
Kooskõlas euroala ja Põhjamaade majanduste taastumisega muutub Eesti majanduskasv järgmistel aastatel laiapõhjalisemaks. Aeglustuvale tarbimisele lisandub investeeringute ja ekspordi kasvav panus.
Majanduses on palju säästetud ja nüüd on kiiremaks kasvuks vaja rohkem investeeringuid eksportivas sektoris. Eesti kodumajapidamiste hoiuste kasv edestab märkimisväärselt laenude kasvu, aastaga on hoiuste maht kasvanud 9%, hoolimata ligi nullilähedastest intressidest.   
Eratarbimist toetab stabiilne tööjõuturg. Tööpuuduse alanemine aeglustub, kuid tööjõunõudluse elavnemist on oodata eksportivate harude toel 2017.aastal.
„Majanduse tootlikkuse seisukohalt on tervitatav, et noorte (15-24-aastased) tööjõu aktiivsus kasvaks edaspidi rohkem eksportivates kui siseturule orienteeritud harudes. Infotehnoloogia kõrval võiks kasvada töötleva tööstuse harude populaarsus. Avardunud töötamise võimaluste kõrval ei saa unarusse jääda haridusse panustamist,“ lisas Palm.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 14:27
Regiooni suurim jätkusuutlikkuse festival Impact Day toob kohale tõelised tipptegijad
10.-12. oktoobrini leiab Tallinnas asuvas Põhjala tehases juba kolmandat korda aset jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis toob erinevatest maailma paikadest kohale oma valdkonna tõelised tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele